2018. āigasts Līvõ Kultūr sidām prațțõd portāl tulāb lǟb eņtš luggijizt jūr ūdstõd palgkõks. Sīe tīemiz um tigtõn Lețmō Kultūr ministrij. Portāls ka jeddõpēḑõn um lieudtõb laigā tieut iļ līvlizt, nänt kultūr, kīel ja istōrij. Portālõn um äb set ūž palg īd, bet um mõitiņtõd ka sīe eitõks ja sīesõ ātõ ka ūd jagūd.
Amā tǟdzi nēšti um LI Līvõd institūt jag, kust ātõ lieudtõbõd setmiņ līvõ kīel vaindõkst. Sīņõ võib lǟdõ leb siḑīm portāl iļīzpūolsõ. Sīest jagst ātõ lieudtõbõd setmiņd līvõ kīel tuņšlimizt, tämpi līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz, kus ātõ ka sõnād formõd ja tekstõd līvõ kīel korpusõst, līvõkēļizt kūožnimūd nimkēra, līvõkīelst täpīņtõd sõnād lețkīels ja munt vaidnõkst līvõ kīel oppimiz pierāst.
Tuoi tǟdzi jag um Vīļakub, kus ātõ īdskubs kērad, siḑīmõd ja video iļ līvõd.
Jõvvõ ūdstõd portāl kȭlbātimizt!
1735. āigast 25. septembõrs um sindõn päp, līvõ – saksā sõnārōntõ kubbõsǟdiji Friedrich Kristian Ludwig (kūolõn 1811. āigastõs).
29/09
1884. āigast 29. septembõrs um sindõn lūoltiji, Līvõd Īt vaņīm Didrõk Vālgamā (Volganski-Valgum, kūolõn 1968. āigastõs).
03/10
1995. āigast 3. oktōbõrs Helsinkis um vāldiž tīedõd līvõd kuņštnikād nägțimi „Līvõ kuņšt”.
08/10
1980. āigast 8. oktōbõrs um ulzõ āndimizõks alā kēratõd ežmi līvõkēļi rōntõs, mis Lețmōl tuļ ulzõ pierrõ tūoizta mōīlmasuoddõ – Pētõr Damberg ja Tõnu Karma „Līvõd rovlōlõd”.
09/10
1944. āigast 9. oktōbõrs um sindõn etnogrāf Irisa Priedīte.
Portāl sižāliz mūši kūožis kȭlbatõs um vīțõmõst portālõn livones.net
