ä
ḑ
ļ
ņ
ȯ
õ
ŗ
š
ț
ž
ā
ǟ
ē
ī
ō
ȱ
ȭ
ū
č
ā
č
ē
ģ
ī
ķ
ļ
ņ
š
ū
ž
* sa’ddõ
1
vi
¤24
(a) kukkuda, langeda ▫ krist
♦ mǭ’zõ sa’ddõ maha kukkuda ▫ nokrist; jālgad pǟlõ sa’ddõ KK78 jalgadele kukkuda ▫ krist uz kājām; ku’bbõ sa’ddõ KK77 a kokku kukkuda ▫ sakrist kopā; pǟlõ sa’ddõ peale sadada, kallale tungida ▫ uzbrukt; pitkālõz sa’ddõ KK78.3 pikali kukkuda ▫ nokrist gar zemi; sīlmad pǟlõ sa’ddõ KK78b60 silmili kukkuda ▫ nokrist uz acīm; sǟlganiz sa’ddõ KK78 selja peale kukkuda ▫ nokrist uz muguras; si’zzõl sa’ddõ sisse kukkuda ▫ iekrist
● Ta sadīz sāina kilgõ pitkāliz. KK78.3 Ta kukkus seina äärde pikali. ▫ Viņš nokrita garšļaukus pie sienas. Ta sadīz i’ļ pǟ ja i’ļ ka’ggõl. KK77b Ta kukkus üle pea ja kaela. ▫ Viņš krita pa galvu, pa kaklu. Mēg sadīzmõ ī’dõn sälgõ. J15 Me sadasime ühele selga. ▫ Mēs uzbrukām vienam [~ mugurā]. Ne ne’iku lambõd sadābõd pǟlõ ja sīebõd jarā. KK77 a Need sajavad peale nagu lambad ja söövad ära. ▫ Kā aitas uzbrūk un apēd. Ne attõ sa’ddõnd ne’iku pūlī’edõd. Nad on langenud kui puulehed. ▫ Viņi ir krituši kā koka lapas. Pūd sadīzt ne’iku āina vǭlõd. Puud langesid nagu heina vaalud. ▫ Koki krita kā siena vāli.
(b) alaneda ▫ kristies
● Nītsõ ve’ž īrgõb sa’ddõ. Heinamaal hakkab vesi alanema. ▫ Pļavā ūdens sāk kristies.
(c) taganeda ▫ atkāpties
● Rištõd ro’vz sadābõd uskstõ jarā. IK5 Ristitud inimesed taganevad usust. ▫ Kristītie ļaudis atkāpjas no ticības.