Livones.net
Haruldane aabits aitab liivi keelt elus hoida
19/03/2012
Raimu Hanson, Postimees

Kolmveerand sajandi eest valminud käsikiri võttis viimaks ometi raamatu kuju. Haruldane on see teos ka seepärast, et on maailmas täiesti ainulaadne. Ilmunud on kõigi aegade esimene liivi aabits.

«Viimsed inimesed olid välja suremas. Mitte viimsed inimesed, vaid üks inimeste tõug, kellel oma keel ja haridus oli olnud. Haridus ja kirjandus ja kunst,» kirjutas Juhan Liiv aastal 1910 laastus «Viimsed inimesed».

Liiv kirjutas ilmselt liivlastest. Praeguseks on need inimesed, kes on liivi keelt emakeelena õppinud, sama hästi kui välja surnud. Ainult üks ongi teadaolevalt veel elavate kirjas, Grizelda Kristiņ, kes saab varsti 102-aastaseks.

Liivi keeles kõnelejaid on kümneid. Ennast liivlaseks pidavaid inimesi on aga viimase rahvaloenduse järgi 250.

Käsikiri 1938. aastast

Kui väike Grizelda lugema õppis, ei olnud tal võimalik oma emakeelsest aabitsast näpuga tähti taga ajada. Selle kirjutas alles 1930. aastatel Kārli Stalte (1870–1947), kes pidas Lätis iidsetel liivlaste aladel koolmeistri, köstri ja organisti ametit ning oli ka liivi keele õpetaja ja ajakirja Līvli toimetaja.

«Aabitsa käsikiri valmis Staltel ilmselt 1938. aastal. See jäi aga ilmumata, ei olnud isegi kaua aega teada, et käsikiri on olemas. See tuli juhuslikult kuus aastat tagasi välja, Renāte Blumberga leidis selle Eesti riigiarhiivist,» ütles liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane Valts Ernštreits (pildil).

Liivi kirjakeele kujunemise alal doktoritöö kaitsnud ja Stalte aabitsa nüüd trükki toimetanud Ernštreits selgitas, et vanas käsikirjas on väljaandjaks märgitud Emakeele Selts. «Meil tekkis Liivi Kultuuri Keskuses mõte, et võiksime selle liivi keele ja kultuuri aasta puhul koostöös Emakeele Seltsiga trükki anda,» ütles ta.

Stalte aabits on jäänud toimetamisel Ernštreitsi sõnul teksti poolest peaaegu samasuguseks, nagu see oli algses käsikirjas. Ainult ortograafia on tänapäevastatud.

Akadeemik, Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu on aabitsa ja lugemiku «Elav sõna» üks toimetajaid.

«Aabitsa tekstid on lihtsad, aga väga heas liivi keeles,» ütles professor. «Need on seotud Kuramaa looduse ja liivlaste eluoluga, nii nagu see oli 1930. aastatel. Kasutatud on ka muinasjutusüžeid ja lisatud liivi luuletusi.»

Piiriülene koostöö

Aabits ilmus piiriüleses koostöös. Seetõttu on ka illustratsioonide tegijad Lätist ja Eestist – nelja kooli õpilased.

Kuolka kool esindab Kuramaa liivlasi. Pāle kool on Eesti piiri lähedal, seal asub ka Liivimaa liivlaste muuseum.

Eestist on oma joonistusi aabitsasse andnud Kilingi-Nõmme gümnaasiumi ja Metsapoole põhikooli õpilased. Metsapoole kool asub kunagisel liivlaste alal, kooli nimi tuleb Liivi piirkonnast Metsepole. Kilingi-Nõmme on Ernštreitsi sõnul kunagise liivlastele kuulunud ala hea naaber.

Nende koolide lapsed tegid peaaegu 300 joonistust, mis läksid ka kõik aabitsasse. Iga laps, kes pildi joonistas, on saanud endale ühe eksemplari. Eesti kahte kooli jõudsid need koos eestikeelse tõlkevihikuga eelmisel nädalal.

Aabits on täielikult liivi-keelne. Enne seda ilmus viimane kaanest kaaneni liivikeelne raamat Ernštreitsi andmeil aastal 1943.

Aabits on mõeldud kasutamiseks kõigile, kes tahavad liivi keelt õppida.

Professor Pajusalu arvates suudavad tänapäeval liivi keele kõige paremini ära õppida eesti lapsed.

«Läti lastele, nende hulgas ka liivlaste järeltulijatele, on liivi keele õppimine suur ja tõsine töö,» lisas professor. «Kõige realistlikum perspektiiv liivi keelt noortele edasi anda oleks seda siiski mingis eesti koolis õpetada.»

Tartu Ülikoolis õpib liivi keelt aastas kümmekond üliõpilast.

Raamat
Kārli Stalte,
«Jelzi sõnā», kirjastanud Emakeele Selts ja Liivi Kultuuri Keskus, Tartu, 2011, 120 lk.

Kārli Stalte,
«Elav sõna»,
abivahend liivi-keelse teksti mõistmiseks, kirjastanud Emakeele Selts ja Liivi Kultuuri Keskus, Tartu, 2011, 42 lk.

Viimastel aastatel ilmunud aabitsaid
• Viimasel ajal on ilmunud lisaks eesti kirjakeele aabitsatele neid ka murdekeeltes lugema õppijatele.
• Seto aabits tuli trükist Setomaa Valdade Liidu väljaandel aastal 2011, koostajad Hõrna Aarõ, Kauksi Ülle, Lillmaa Terje, Reimanni Nele ja Riitsaarõ Evar, illustreerinud ja kujundanud Kuusingu Toomas.
• Kihnu aabetsa on üllitanud Kihnu Kultuuri Instituut aastal 2009, koostanud Külli Laos, toimetanud Mark Soosaar, illustreerinud Uno Roosvalt ja kujundanud Katrin Kaev.
• Võro Instituut ja Võro Selts andsid aastal 1999 välja Peeter Alliku piltidega raamatu «ABC kiräoppus ja lugõmik», autorid Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle, Marju Kõivupuu, Nele Reimann ja Paul Hagu.
• Mulgi aabitsat ei ole veel ilmunud.

20/10
1994. gada 20. oktobrī Daugavas malā pie Salaspils atklāts tēlnieka Ģirta Burvja piemineklis Salas lībiešu vecākajam Ako.
24/10
1923. gada 24. oktobrī jūrmalas ciemos no Melnsila līdz Lūžņām sākas balsošana par Jūrmalas pagasta izveidi.
28/10
1978. gada 28. oktobrī dzimusi lībiešu kultūras darbiniece Julgī Stalte.
01/11
1903. gada 1. novembrī dzimis viens no ansambļa „Līvlist” dibinātājiem Oskars Stalts (miris 1992.gadā).
01/11
1950. gada 1. novembrī dzimusi tulkotāja Ieva Ernštreite.
02/11
1978. gada 2. novembrī pēc Maijas un Paula Valču ierosmes atklāta Mazirbes internātskolas etnogrāfiskā kolekcija „Rāndali”.
04/11
1924. gada 4. novembrī dzimusi valodniece Marta Rudzīte (mirusi 1996. gadā).