Īrgandõks / Suggimizt / 2010

MIKS, JULGI?

Valts Ernštreits

06/02/2010

Allpool avaldatud artikkel ei oma mingit seost Liivlaste Sõprade Ühinguga ega peegelda selle seisukohti. Artikkelt on avaldatud portaali Livones.lv käesoleva peatüki all üksnes seetõttu, et siin on loodud võimalus eestikeelse informatsiooni avaldamiseks. Lugupidamisega, portaali Livones.lv toimetus.

Eile, 2010. aasta 3. veebruaril, oli pea-aegu suurimaks uudiseks Eurovisioon konkursiga seoses lugu plagiaadist – LETA poolt saadetud ja pea-aegu kõikides interneti väljaannetes avaldatud, kommenteeritud ja arutatud. Kui meie koos Rišti-Räšti meeskonnaga külastasime Eurovisiooni presskonverentsi, tundus mulle, et meid intervjueerib rohkem inimesi kui Aivars Lembergsi või LTV meeskonda.

Loomulikult küsisid kõik ühte ja sedasama. LETA artikli kohta, mis on täiesti juhuslikult ilmunud nimelt sama päeva hommikul, mil oli ette nähtud konverents Eurovisiooni lepingu allkirjastamise kohta. Artikkel, mi on valminud siis, kui Julgī Stalte, “folkloori sõprade rühma “Skandinieki” juht, muusik ja liivlaste liidu aktivist” olevat teatanud LETA-le, et “Eurovisiooni rahvusliku finaali kaasatud laul “Rišti rašti” on plagiaat”, millest temale adresseeritud kirjas on teatanud nördinud eesti pastor. Tähendab –  loost, mille üks rahva vestja, ümber jutustades teise öeldut, on teabeagentuuri lahkel vahendusel pajatanud kogu Lätile.

On selge, et lugu pole laulust. Kui lugu oleks tõepoolest laulust, siis enne uudise ilmumist meedias oleks LTV saanud vastava avalduse. Puudub avaldus ka Autoriõiguse agentuuris. Nagu on aru saada, pole hetkel veel keegi peale Julgī Stalte näinud veel isegi nördinud eesti pastori kirja.

Kui lugu oleks laulust, ei saaks Raimonds Tiguls teada murelike kodanike ränkadest kahtlustest LETA telefonikõnest. Mina ei saaks neist esimest korda teada portaalist Diena.lv ja Kristīne Kārkle-Puriņa ei saaks esimest korda sellest teada peale seda, kui talle rääkisid sellest sõbrad.

On selge, et see lugu pole tingitus ka murest selle üle, et “liivlaste nimi võiks Eurovisioonis kõlada plagiaadi märgi all”, nagu Julgi on kirjutanud oma kommentaari portaalis Livones.lv. Sest ka siis kellelgi oleks ju pidanud enne avaliku skandaali tegemist pähe tulema mõte teatada oma kahtlustest laulu heliloojale või mõnele teisele kollektiivi liikmele.

Kuid mitte midagi sellist. Tegelikult hoopis vastupidi. Julgi Stalte on teinud kõik selleks, et liivlaste nimi kõlaks Eurovisiooni raames juba päris algusest peale negatiivses kontekstis. Ja faktiliselt – ma ei kahtle, et suur osa Läti elanikke peavad pärast eilset liivlasi väikeseks, kuid väga riidlevat pisirahvast, kes isegi suuri võimalusi jutustada endast teistele oskab põrmuks purustada. Ja teate – neil on paraku õigus. 

Ma pean ütlema ausalt – me oleme kaua võidelnud selle eest, et vabaneda sellest juurdekleepunud stereotüübist, kuid nüüd tuleb välja, et see võitlus on olnud asjatu.

Valts Ernðtreits (Zane Ernðtreite)Ma pole muusik, isegi meloodiat ei oska õieti hoida, sellepärast ei saa ma hinnata ei Julgi ütlusi, ega seda, mida kirikuõpetaja olevat talle väitnud. Selle üles las otsustavad professionaalid ja kuulajad. Minule teeb muret vaid üks küsimus – miks? Kui need väited oleksid tulnud nördinud eesti pastorilt, autoriõiguste agentuurilt, kasvõi Latvenergolt, oleks kõik korras. See on normaalne. Eurovisiooni on igal aastal saatnud erinevad reaalsed või kujutletud “plagiaadi” skandaalid. Kuid miks on nende väidetega tulnud välja nimelt Julgi Stalte – “liivi aktivist”? Pea iga teine inimene küsis eile sedasama – miks, kui liivlased peaksid ometi rõõmustama, et liivi nimi kõlab Lätis ja maailmas? Milline on tulemus kogu sellest ažiotaažist? Mis on see, mida nimelt Julgi on tahtnud sellega saavutada? Ja mis on see, mida ta on saanud?

Paraku ei näe ma muud tulu peale kahte: kahjustada liivlaste mainet Lätis, mis juba niigi pole kuigi hea. Või valada välja oma raevu ja tigedust mingitel meie jaoks teadmata põhjuste selle laulu kollektiivi üle – ehk sellepärast, et Raimonds Tiguls ei kutsunud laulma seda laulu Julgī Staltet, ehk sellepärast, et Julgī Staltele ei meeldi Valts Ernštreits, ehk sellepärast, et Kristīne Kārkle-Puriņa on kunagi laulnud koos folkloorirühmaga Skandinieki. Ehk lihtsalt sellepärast, et keegi teine on astunud lavale, kandes liivlaste nime. Kuidas saame me ära arvata tegeliku põhjuse?

Ma ei tea, kuidas on selle teise võimalusega (tulemus on tõenäoliselt saavutatud). Kuid kahju liivlastele on tehtud. Eurovisioon oli, on ja saab olema. Raimonds Tiguls kirjutas laule ja kirjutab edasi. Kristīne jätkab laulmist ja mina mõnikord – luuletuste kirjutamist. Kui see solgiämber, mis on liivlaste peale tühjendatud jääb väga kauaks ajaks. Loomulikult ma tean, et Lätis inimesed liivlastes peamiselt ei tea midagi või neil on tekkinud üsna negatiivne mulje. See on tõsi, et liivlaste järeletulijate seas on sagedased tülid ja lahkhelid. Kuid ka nii pole kõigil? Näiteks lätlastel?

Kuid üheainsa liivlaste järeletulija alusel ei saa teha otsuseid kõikide liivlaste kohta. Isegi kümne liivi järeletulija alusel ei saa teha otsuseid kõikide liivlaste kohta. Samuti nagu ühe lätlase või eestlase alusel ei saa teha järeldusi kõikide lätlaste või eestlaste kohta.

Liivlased pole sellised.

Liivlased – see on Jāņ Prints, kes kirjutas valmis teise originaalluule kogumiku Lätis ja asutas Ostgalsi piirkonna Ventspilīsis, kus on tema auks nimetatud tänav, asub tema mälestuskivi ja ka kontserdisaal “Jūras Vārti”. Liivlased – see on Pētõr Damberg, kes terve elu arendas liivi kirjakeelt, kirjutades liivikeelseid luuletusi isegi siis, kui liivi keel tundus juba päris hääbunud. Liivlased – need on Emma Erenštreite ja Poulīn Kļaviņa, kez tegid kõik selleks, et aastal 1972. asutada esimesi folklooriansambleid Läti – liivilaste koore Līvlist Riias ja Kāndla Ventspilsis. Liivlased – see on Baumaņu Kārlis, kes kirjutas Läti riigi hümni. Ja liivlased – need on lätlaste endi juured – tundmatud ja tajumatud, mis elavad lätlaste sees juba aastatuhandeid.

Ärge mõistke ühe inimese pärast hukka tervet rahvast. See lihtsalt pole õiglane.

Valts Ernštreits

liivi luuletaja ja kunstnik, Tartu Ülikooli keeleteaduse doktorant, Līvõ Kultūr sidām (Liivi Kultuuri keskuse) asejuhataja, üks liivi portaali livones.lv loojaid ja toimetajaid