Lingua / LIV-EE-LV Sõnārōntõz
* kouvõ 1 vt ¤17
(a) kaevata ▫ rakt ♦ i’lzõ kouvõ üles kaevata ▫ uzrakt; vāldiņ kouvõ lahti kaevata ▫ atrakt ● Kis tuoizõn oukõ kōvab, se ī’ž sīņõ si’zzõl sadāb. Kes teisele auku kaevab, see ise sinna sisse langeb. ▫ Kas otram bedri rok, tas pats tur iekrīt. Mī’ed lekštõ kōvam riek vāldiņ. KK78 Mehed läksid teed lahti kaevama. ▫ Vīri devās atrakt ceļu. (b) kaapida ▫ kārpīt ● Ǟrga kōvab mǭdõ jālgaks, si’z ta rištīngtõ džutškõb ja bokšūb. KK78a61 Härg kaevab maad jalaga, siis ta inimest toksib ja puksib. ▫ Vērsis kārpa zemi kājām, tad viņš cilvēku baksta un dunkā.