Livones.net
Akadeemik Karl Pajusalu valiti Läti ülikooli audoktoriks
09/11/2016
Tuuli Tuisk

Läti ülikooli 97. sünnipäeval 28. septembril anti audoktori tiitel Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele ajaloo ja murrete professor akadeemik Karl Pajusalule.

Karl Pajusalu teaduslike huvialade ring on äärmiselt lai. Põhilisteks uurimisteemadeks on eeskätt eesti murrete foneetika ja fonoloogia, eesti keele ja sugulaskeelte fonoloogia ja morfofonoloogia muutused, eesti keeleala, murrete ja allkeelte kujunemine. Tähelepanuväärne on Karl Pajusalu tegevus liivi keele ja Lätis asuvate lõunaeesti keelesaarte uurimise alal. Liivi keele alaste uurimuste kõrval on ta avaldanud läbi aegade esimese raamatu Salatsi liivi keeles – luulekogu „Salats joug kolm aģa. Salatsi jõe kolm kallast. Salacas upes trīs krasti“ (koos tõlgetega eesti ja läti keelde). Tal on äärmiselt oluline roll Tartu ülikooli ja Läti ülikooli sidemete tihendamisel ning aastatepikkune suhtlemine läti keeleteadlastega. 

Karl Pajusalu tegevuse tähtsust näitab ka see, et 2015. aastal valiti ta Läti teaduste akadeemia välisliikmeks. Sellega on ta neljas eestlasest välisliige enam kui 300 liikmelises akadeemias. Osutatud tunnustused näitavad, kui oluline on Karl Pajusalu meie lõunanaabrite jaoks ja vastupidi.

Palju õnne, Karl!

22/09
2001. gada 22. septembrī Krimuldā atklāta piemiņas zīme Kaupo.
23/09
1926. gada 23. septembrī dzimusi lībiešu dziesmu ansambļa „Līvlist” ilggadējā diriģente Ārija Mauriņa (mirusi 2006. gadā).
23/09
1987. gada 23. septembrī dzimusi viens no Līvu fonda dibinātājām Linda Zonne.
25/09
1735. gada 25. septembrī dzimis mācītājs, lībiešu – vācu vārdnīcas autors Frīdrihs Kristians Ludvigs (miris 1811. gadā).
29/09
1884. gada 29. septembrī dzimis dzejnieks, Līvu savienības vecākais Didriķis Vālgamā (Volganskis-Valgums, miris 1968. gadā).
03/10
1995. gada 3. oktobrī Helsinkos atklāta lībiešu izcelsmes mākslinieku darbu izstāde „Līvõ kuņšt”.
08/10
1980. gada 8. oktobrī parakstīta iespiešanai pirmā lībiešu grāmata, kas Latvijā iznāca lībiešu trešās atmodas laikā – Pētera Damberga un Tenu Karmas „Lībiešu tautasdziesmas”.