Livones.net
Eduard Vääri kogumiku „Liivi rahva keel ja meel“ esitlus 27. juunil
15/06/2016
Tuuli Tuisk

J. V. Veski päeval 27. juunil kell 14 esitletakse Tartu ülikoolis professor Eduard Vääri liiviteemaliste uurimuste kogumikku Liivi rahva keel ja meel. Seekordne, järjekorras  XLIX J. V. Veski päeva konverents on pühendatud eesti ja liivi keele ajaloole.

Kui Tartu ülikooli soome-ugri keelte professor Paul Ariste korraldas 1948. aastal esimese sõjajärgse reisi Kuramaa liivlaste juurde, sõitis ühe üliõpilasena kaasa Eduard Vääri. Temale jäigi liivi keele ja kultuuri uurimine meelistegevuseks mitmeks aastakümneks. 1954. aastast hakkas Vääri ise noore õppejõuna juhendama üliõpilaste keelepraktikaid liivi külades. Liivi keele alal kaitses ta doktoriväitekirja; seda eestlastele mitmeti tähtsat sugulaskeelt õpetas ta palju aastaid Tartu ülikooli professorina.

Eduard Vääri kirjutised liivi keelest, liivlaste ajaloost ning nende kultuurielust on ilmunud paljudes erinevates väljaannetes mitmel maal ja mitmes keeles. Vääri aitas trükki toimetada ka liivlaste emakeelset loomingut. Valminud raamatusse on koondatud Eduard Vääri eestikeelseid liiviteemalisi artikleid ja tutvustusi ning ka liivlaste jutustusi ja luulet, mis on avaldatud Eduard Vääri vahendusel. Raamat sisaldab üldisi käsitlusi liivlastest, nende ajaloost ja keelest, kirjutisi liivi küladest ja muudest kohtadest ning teenekatest liivlastest, samuti liivlaste endi loomingut. Raamatu teine pool tutvustab üksikasjalikumalt liivi keelt ja selle uurimislugu käsitlevaid kirjutisi.

Kogumiku on koostanud Ott Kurs, Tuuli Tuisk ja Reet Vääri, toimetanud Ott Kurs, Ellen Niit, Karl Pajusalu, Tuuli Tuisk, Mare Valge ja see ilmub Emakeele Seltsi toimetiste sarjas (nr 74). Teost levitavad-müüvad Emakeele Selts, TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja raamatukauplused (Apollo, Rahva Raamat, Ateena, TÜ Raamatupood).

Konverents toimub Tartu ülikooli peahoones J. V. Veski auditooriumis (139) algusega kell 11.15. Konverentsi kava on järgmine:

Heli Laanekask: Eesti kirjakeele ajaloo tervikkäsitlusest

Külli Prillop: Sõnade ja vormide esmaesinemused vanas kirjakeeles

Tiit-Rein Viitso: Eesti keele häälikuloost sugulaskeelte taustal

Miina Norvik, Valts Ernštreits: Uus liivi grammatika

Karl Pajusalu: Eduard Vääri liivi keele ja kultuuri uurijana

E. Vääri raamatu „Liivi rahva keel ja meel“ esitlus

 

Konverentsi korraldab Emakeele Selts koostöös Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga.

Lisainfo:

Prof Karl Pajusalu karl.pajusalu@ut.ee

Tuuli Tuisk tuuli.tuisk@ut.ee

28/04
1851. gada 28. aprīlī dzimis viens no somugru tautu etnogrāfijas pamatlicējiem Aksels Olai Heikels (miris 1924. gadā).
28/04
1948. gada 28. aprīlī dzimusi žurnāliste, viena no Lībiešu kultūras centra dibinātājām un atjaunotā mēnešraksta „Līvli” pirmā redaktore Gundega Blumberga.
01/05
1924. gada 1. maijā dzimis bibliogrāfs, lībiešu valodas un kultūras pētnieks Tenu Karma.
04/05
2001. gada 4. maijā Latvijas vēstures muzejā atklāj plašu izstādi „Lībieši senatnē”, izdodot arī izstādes katalogu.
05/05
1895. gada 5. maijā dzimis esperantists, viens no Esperanto – latviešu – lībiešu vārdnīcas autoriem Ints Henriks Čače (miris 1986. gadā).
10/05
1936. gada 10. maijā dzimusi Mazirbes etnogrāfiskās kolekcijas „Rāndali” dibinātāja Maija Valce.
11/05
1835. gada 11. maijā Viļķenes pagasta zemnieka Jēkaba Baumaņa un Burtnieku lībietes Anna Feldmanes ģimenē dzimis Latvijas Republikas himnas autors Baumaņu Kārlis (miris 1905. gadā).