Livones.net
Eduard Vääri kogumiku „Liivi rahva keel ja meel“ esitlus 27. juunil
15/06/2016
Tuuli Tuisk

J. V. Veski päeval 27. juunil kell 14 esitletakse Tartu ülikoolis professor Eduard Vääri liiviteemaliste uurimuste kogumikku Liivi rahva keel ja meel. Seekordne, järjekorras  XLIX J. V. Veski päeva konverents on pühendatud eesti ja liivi keele ajaloole.

Kui Tartu ülikooli soome-ugri keelte professor Paul Ariste korraldas 1948. aastal esimese sõjajärgse reisi Kuramaa liivlaste juurde, sõitis ühe üliõpilasena kaasa Eduard Vääri. Temale jäigi liivi keele ja kultuuri uurimine meelistegevuseks mitmeks aastakümneks. 1954. aastast hakkas Vääri ise noore õppejõuna juhendama üliõpilaste keelepraktikaid liivi külades. Liivi keele alal kaitses ta doktoriväitekirja; seda eestlastele mitmeti tähtsat sugulaskeelt õpetas ta palju aastaid Tartu ülikooli professorina.

Eduard Vääri kirjutised liivi keelest, liivlaste ajaloost ning nende kultuurielust on ilmunud paljudes erinevates väljaannetes mitmel maal ja mitmes keeles. Vääri aitas trükki toimetada ka liivlaste emakeelset loomingut. Valminud raamatusse on koondatud Eduard Vääri eestikeelseid liiviteemalisi artikleid ja tutvustusi ning ka liivlaste jutustusi ja luulet, mis on avaldatud Eduard Vääri vahendusel. Raamat sisaldab üldisi käsitlusi liivlastest, nende ajaloost ja keelest, kirjutisi liivi küladest ja muudest kohtadest ning teenekatest liivlastest, samuti liivlaste endi loomingut. Raamatu teine pool tutvustab üksikasjalikumalt liivi keelt ja selle uurimislugu käsitlevaid kirjutisi.

Kogumiku on koostanud Ott Kurs, Tuuli Tuisk ja Reet Vääri, toimetanud Ott Kurs, Ellen Niit, Karl Pajusalu, Tuuli Tuisk, Mare Valge ja see ilmub Emakeele Seltsi toimetiste sarjas (nr 74). Teost levitavad-müüvad Emakeele Selts, TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja raamatukauplused (Apollo, Rahva Raamat, Ateena, TÜ Raamatupood).

Konverents toimub Tartu ülikooli peahoones J. V. Veski auditooriumis (139) algusega kell 11.15. Konverentsi kava on järgmine:

Heli Laanekask: Eesti kirjakeele ajaloo tervikkäsitlusest

Külli Prillop: Sõnade ja vormide esmaesinemused vanas kirjakeeles

Tiit-Rein Viitso: Eesti keele häälikuloost sugulaskeelte taustal

Miina Norvik, Valts Ernštreits: Uus liivi grammatika

Karl Pajusalu: Eduard Vääri liivi keele ja kultuuri uurijana

E. Vääri raamatu „Liivi rahva keel ja meel“ esitlus

 

Konverentsi korraldab Emakeele Selts koostöös Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga.

Lisainfo:

Prof Karl Pajusalu karl.pajusalu@ut.ee

Tuuli Tuisk tuuli.tuisk@ut.ee

22/09
2001. gada 22. septembrī Krimuldā atklāta piemiņas zīme Kaupo.
23/09
1926. gada 23. septembrī dzimusi lībiešu dziesmu ansambļa „Līvlist” ilggadējā diriģente Ārija Mauriņa (mirusi 2006. gadā).
23/09
1987. gada 23. septembrī dzimusi viens no Līvu fonda dibinātājām Linda Zonne.
25/09
1735. gada 25. septembrī dzimis mācītājs, lībiešu – vācu vārdnīcas autors Frīdrihs Kristians Ludvigs (miris 1811. gadā).
29/09
1884. gada 29. septembrī dzimis dzejnieks, Līvu savienības vecākais Didriķis Vālgamā (Volganskis-Valgums, miris 1968. gadā).
03/10
1995. gada 3. oktobrī Helsinkos atklāta lībiešu izcelsmes mākslinieku darbu izstāde „Līvõ kuņšt”.
08/10
1980. gada 8. oktobrī parakstīta iespiešanai pirmā lībiešu grāmata, kas Latvijā iznāca lībiešu trešās atmodas laikā – Pētera Damberga un Tenu Karmas „Lībiešu tautasdziesmas”.